Saab näidata, et kuulde. Ja valuläve vahel on ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama inventuur helikõrguste vallas, leiame, et madalaima ja kõrgeima heli vahele mahub umbes 1400 heli. Arvestades nii valjus- kui ka kõrguserinevusi, selgub, et inimene eristab umbes 400 000 heli!!!Sealjuurespeetakse silmas siinushelisid. Kui lasta end ahvatleda suurest arvudest, võib selle arvu korrutada tämbrite arvuga, mida inimene erista, ja tulmeus on nii suur, et võiks arvata,et tegu on astronoomiaga. Kiusatus on järeldada, et nii suured arvud relvastavad heliloojat veendumusega, nagu oleksid heliloomingu võimlaused samahästi kui piiramatud. Tegelikult pole inimese kuulmissüsteem nii võimalusterikas, seda põhjusel, et helid moodustavad jadasid, mille elementide vahel võivad tekkida küllaltki keerulised seosed. Suur hulk meloodiakujundeid muusikas sõltub ajas üksteist kaugel asuvate helide vahelisest suhtest.
- Muutustest puudutatud nähtuste ja protsesside määratlemine – tehakse alternatiivi võimalike mõjude kvalitatiivne analüüs. Selle tulemusena piiritletakse alternatiiivi teostamisest teoreetiliselt puudutatud nähtuste ring. Arvestada tuleb nii otseseid kui kaudseid seoseid, sest oluliseks võib kujuneda ka pika põhjuslike seoste ahela lõpus ilmnev tulmeus. Ei tohiks piirduda üksnes otsustuse elluviimise perioodil avalduvate tulemustega, sest osa tulemusi avaldub alles järgnevatel perioodidel. - Muutuste ulatuse väljatoomine (mõõtmine) – tuuakse välja kvantitatiivsed hinnangud tulemusvektori komponentide kaupa. Selleks tuleb koostada juhi poolt kontrollitavate tegurite poolt alternatiivi elluviimise tulemustele avaldatava mõju intensiivsust kajastavad mudelid, millega
annaabi.ee 
