`Enne pidit, niikavva pidit mõtsan olema ku `pernane kodu tulli ja tsikule söögi `moldi `pandse (= pani). S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä. Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve käisi lehmäkarjan, `endä emä puul. Lehmäkarjan olek olli minu arust viil parem(b). Mul olli ju väga ää peni. Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä
Mõnel pool oli kombeks sel päeval muna üle karja visata. Munaputru tehti mingi töö lõpetamise puhul ja keedetud munadega kaunistati katsikuteks viidavat tanguputru. Munarooga valmistasid neiud kosilastele, perenaised suurteks pühadeks, perekonnapidudeks, külalistele ja pühapäeviti. Laialdasemalt kui rõõska piima kasutati hapupiima. Võid kasutati toiduks väga harva. Kui võid tehti ja keegi tuli väljast, küsis võitegija: «Kas savikoorma tulliva juba?» Pidi vastama ikka jaatavalt. Usuti, et siis läheb või kiiremini kokku. Koort peaaegu üldse ei tarvitatud. Ainult harukordadel valmistati jõukates taludes XIX sajandi lõpul koorega toite. Eestis olid seenetoidud enam levinud idapoolsetel aladel, kuna LääneEestis seeni tunduvalt vähem kasutati. Saartel ja Loode Eestis ei peetud seentest üldse lugu. Viimasel ajal on muutus seente kasutamine siiski üldisemaks. Hästi valmistatud
Mõnel pool oli kombeks sel päeval muna üle karja visata. Munaputru tehti mingi töö lõpetamise puhul ja keedetud munadega kaunistati katsikuteks viidavat tanguputru. Munarooga valmistasid neiud kosilastele, perenaised suurteks pühadeks, perekonnapidudeks, külalistele ja pühapäeviti. Laialdasemalt kui rõõska piima kasutati hapupiima. Võid kasutati toiduks väga harva. Kui võid tehti ja keegi tuli väljast, küsis võitegija: «Kas savikoorma tulliva juba?» Pidi vastama ikka jaatavalt. Usuti, et siis läheb või kiiremini kokku. Koort peaaegu üldse ei tarvitatud. Ainult harukordadel valmistati jõukates taludes XIX sajandi lõpul koorega toite. Eestis olid seenetoidud enam levinud idapoolsetel aladel, kuna LääneEestis seeni tunduvalt vähem kasutati. Saartel ja Loode Eestis ei peetud seentest üldse lugu. Viimasel ajal on muutus seente kasutamine siiski üldisemaks. Hästi valmistatud
annaabi.ee 
