vastavates soontes. Neid sooni määriti rasva või õliga, et pink seal paremini libiseks. 1878. võttis inglane J. Taylor kasutusele veereva pingi. See pink ongi otseseks eelkäiaks tänapäeval sõudmises kasutuses olevatele pinkidele. Rataste puhul vähenes hõõrdetegur minimaalseks. Tänu pingi kasutuseletulekuga pikenes tõmme tunduvalt. Sõudmist hakkas segama tulli ehitus, neid oli vaja muuta. 1880. aastal tulid kasutusele esimesed pöörduvad tullid. Selle tulemusena olid paadil pikemad siinid ning suuremad aerulabad. Nii sai sõudepaat lõpuks sellise kuju, nagu tänapäeval seda tuntakse. Sõudepaati arendatakse ikka edasi. Materjal väheneb, kuid paadi ehitus on jäänud suures plaanis samaks. Kuni 1959. aastani sõuti nn. klassikaliste aerudega. 1959. aastal kasutati Euroopa meistrivõistlustel Maconis (Prantsusmaal) esmakordselt lühemaid ja laiemaid aerulabasid. Selliseid aerulabasid hakati kutsuma Maconi labadeks.
wägga külmaks saab, siis piim lähhäb kibbedaks ja pahhaks ning se laps kedda temma immetab, tunneb siis wallo; üks tru emma ehk am, kes ei tahha heamelega omma last surretada ehk haigeks tehha, hoidko ennast keige wihha, roppo ello ja wina jomisse eest. Piiblitekstis esineb see jumalaema tähenduses, muudes tekstides üldiselt ema kui lapsevanema tähenduses (koos sellega kirjutatakse ka isast ja lastest), näiteks Uue Testamendi tekstinäites Agga temma jure tullid temma Emma ja Wennad. 19. sajandi tekstides esineb ema Schüdlöffeli ja Kreutzwaldi kirjutistes. Schüdlöffeli 1844. aastal kirjutatid tekstis on seda kasutatud korra: Pärast tema tembutamist wiskas lapse ema rauda ja süsi. Kreutzwaldi 1861. aastal kirjutatud tekstides esineb seda kümnel korral, nt Waese ema hing ohib ütlemata piina al. 2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel ja 1990ndatel ajakirjanduses
oli neil tulnud ette võtta seiklusrikas merereis. Järgmised viis päeva vegeteerisid nad selles augus, sisse ja välja pääses sealt vaid pimeduse varjus (Vetter 2004, 105). Ööl vastu 5. oktoobrit algas Punaarmee Väikese väina dessant, mille põhijõu moodustas Muhumaal asuv 8. Eesti Laskurkorpus ja seda toetasid 109. korpuse väeosad Rohukülast ja Kassarist. Esmalt saadeti Muhust väikesed grupid üle väina aerupaatidel, tullid nartsudega üle mähitud, et sõudmist merel udus kuulda ei oleks. Nende ülesandeks oli märkamatult kohale jõuda ja hõlbustada dessandi põhijõudude maabumist. Kell kuus algas dessant umbes 20 km laiusel rindel Jaanist kuni Kõrkvereni. Rinde lõunatiival ründasid 8. Eesti Laskurkorpuse 7. laskurdiviisi väeosad, kelle komandöriks Karl Allikas, kes samal päeval ülendati kindralmajoriks (Nimekiri). Keskel 249. laskurdiviis, komandör kindralmajor Johan Lombak.
annaabi.ee 
