Peale tulutut külaskäiku luksuslaevale (kujutlustes kohtub seal Malevini, tema vabaabielunaise Baetriciaga ja oma lastega), kus keeldutakse talle konperikütust andmast, Batrian kadus. Kapten kuulutati kadunuks ja peeti matused. Batrian oli siiski elus ja luksuslaevalt, mis tegeles kookospiima salakaubandusega, saadi kütust. Ühel otsingulennul nägid nad delfiiniparve, milles oli inimesega sarnane olend, lasksid teda ampullkuuliga, kuid see ei mõjunud ja tulistatu ujus minema. Stajanovic järeldas, et narkootilise aine mittemõjumist võib tõlgendada nii, et tegemist ei ole inimesega. Seejärel muutsid nad taktikat ja hakkasid palmitüvedest parvelt võrkudega püüdma. Nende tegevust ei krooninud edu. Kui nad saarele tagasi pöördusid, oli uue kohtuprotsessi alguseni jäänud vaid kaks nädalat. Kuna nad andsid põgenedes vande ise vanglasse tagasi pöörduda juhul, kui nad kohtu jaoks tõendusmaterjali ei leia, siis nii nad tegidki
Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks. Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta lisaks sõjaväebaasidele ja territooriumi Karjala maakitsusel, kus piir liiga Leningradi lähedal olevat. Soome keeldus. Novembri lõpul esitas NSVL süüdistuse, et Soome piiriäärse Manila küla juures olevat tulistatu Nõukogude territooriumi poole! Soome ei leidnud kinnitust, kuid punaarmee alustas 30.nov 1939 sõda. Vallutati piirilinn Terijoki ja kuulutati seal välja Soome Demokraatlik Vabariik, mille valitsusjuhiks pandi soomlasest communist O.V.Kuusinen. See valitsus "sõlmis" NSVL-ga vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu, ning selle alusel väitis NSVL, et ta ei sõdigi Soomega, vaid aitab Soome Dem. Vabariiki! Alles 1940 veebruari
annaabi.ee 
