eest suurematele monopolidele ja eraettevõtjtele. • Muutus kapitali paigutuste suund ja ulatus. Venemaa turu äralangemise tõttu suundus kapital asumaadesse. II SISEPOLIITIKA • Mitmeparteisüsteem. • Sisepoliitika oli ebastabiilne. Iseloomulikud olid sagedased valitsuskriisid (1919 – 1939 oli Prantsusmaal 41 erinevat valitsust). • Oht demokraatiale oli fasistide poolt 09.01.1934 toimus fasistide demonstratsioon Pariisis. Suuri fasistlik organisatsioon oli Tulirist. • Ühisrinde fasismi vastu moodustasid kommunistid ja sotsialistid. 1934.a. kirjutati nende poolt alla tegevusühtsuse paktile ja esitati rahvarinde idee 1936.a. moodustati RAHVARINNE, mille programmilised nõuded olid: * ametiühingu õiguste laiendamine * fasistlike organisatsioonide sulgemine * tööliste elatustaseme tõstmine * monopolide võimu piiramine
1928a valimised võidavad parempoolsed parteid, tõus majanduses jätkub kuni 1930a lõpuni. Majanduslangus algab Prantsusmaal 1931 aastal. 1932 valimised võidab vasakpoolne kartell (sots. ja radikaalid). 1933a Prantsusmaal on 300 000 töötut. Prantsusmaa sisepoliitika probleemid 1920'tel (Ebamääraste) Parteide paljusus ja lühiajalised valitsused. Poliitiline ebastabiilsus. Majandusprobleemid, suur riigivõlg. Ka Prantsusmaal on paremäärmuslaste liikumisi, nt veteranide tulirist. Nendele on iseloomulik juudivaenulikkus ja kommunismivastasus. Välispoliitika 1920'tel: Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid Saksamaa vastu. I. Sõjakas periood: Otsib kontakti teiste Saksa-vastaste riikidega: nt Poolaga, Belgiaga. Ruhri okupeerimine 1923. II. Rahulikum periood, aga ohu tunnetamine jätkub: Locarno-leping 1925. Kui Reinimaa okupatsioon hakkab lõppema, algab Prantsusmaal Maginot-liini ehitamine (1929)
annaabi.ee 
