silmitsi on. Artikkel kujutabki endast suuresti nõuannete kogumit Ameerika suunas kuidas läheneda ja lahendada maailmas aktuaalseid probleeme ning seda just Venemaa abiga. USA on Venemaaga ennegi koostööd teinud, kas või II maailmasõda silmas pidades. Maailma heaolu nimel on elementaarne, et suurriikide juhid, välja jätmata ka väikseimaid, saaksid omavahel hästi läbi ning aitaksid lahendada tekkinuid probleeme. Artikli autor nimetab probleemide/tulipunktide osas Iraani, Afganistani ja Pakistani küsimust, samuti tuumarelvade levikut ja majandussuhteid. Iraani küsimust silmas pidades pakub Trenin välja, et uus Ameerika administratsoon peaks võtma juhtpositsiooni töötamaks diplomaatilise lahenduse suunas. Washington peaks tegutsema kahel tasandil: kahe- ja mitmepoolsel. Mitmepoolse lahenduse leidmisel oleks Venemaa Ameerika Ühendriikidele kõige paremaks partneriks, silmas pidades, et lõplik eesmärk antud küsimuse
loodusrikkust, mis on ohustatud. 2005 aasta analüüsi kohaselt on elurikkuse tulipunktideks : ● 150 000 endeemsetest taimeliikidest ( 50% globaalsest) ● 11 980 (42%) maismaa endeemsetest selgrootutest ● 22 022 (77%) kõikidest maismaa selgroogsetest ● Enam kui 29% kõigist maismaa endeemsetest kaladest Kolm põhilist elurikkuse tuipunktide koostajate järeldust: 1. Näitab tulipunktide konseptsiooni elujõulisust 2. Mitmekesisuse määr tulipunktides on äärmiselt kõrge: Enam kui pool endeemsetest liikidest 16% tema pinnast; tegelikult on see arv ilmselt isegi kõrgem ulatudes ⅘ ni. 3. Tulipunktid on tõeline väljakutse looduse alalhoiule. Kui seda väikest osa maad ei õnnestu säästa, siis kaob märkimisväärne osa meie looduspärandist. 3. Mis on CRI? Kuidas on ohustatud ökoregioonid ja bioomid?
annaabi.ee 
