Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab noormehe vastutasuks oma sule.Seejärel kohtab tsareevits kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kastsei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kastsei elu on
Pariisi ajakirjandus nimetas vene balletietendusi nii ilmutuseks kui ka avastuseks. Samuti revolutsiooniks, sest vene tantsijad tõestasid, et tantsukunst on võimeline väljendama ideid, mida kannavad eesrindlikud kaasaegsed ja on võimeline vaimustama inimhulki. Ka 1910. aasta hooaeg Pariisis oli suure eduga. Sel ajal nähti M. Fokini uusi ballette: "Seherezadet" N. Rimski Korsakovi muusikale, "Karnevali" Schumanni ja mitme teise helilooja muusikale, I. Stravinski "Tulilindu". Prantslased nägid ka oma balletti, mis neil oli unustusse vajunud, kuid Venemaal hoolikalt säilitatud: A. Adami "Gisselle´i". 1910. vene hooajal avanes kogu säras Tamara Karsavina anne, kes asendas Anna Pavlovat. Djagilevi trupp hakkas üha enam teisenema, sest Djagilev täiendas truppi järjest välismaa tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale. 2.2 "Vene hooaegade" mõju Euroopa balleti arengule Vene balleti ideed mõjutasid välismaa balleti arengusuundi. Näiteks R
annaabi.ee 
