mille käigus torka laertes hamletis m ö ö gaga millel on m ürk ja mis tapaks ta sil mapilkelt, kuninga plaan oli se e et laertes ajab hamleti nii v õh male et too tahab juua ja kuningas annab talle siis m ürki. Siis tuleb tuppa kuninganna ja teatab kurva uudise et ophelia on surnud ta uppus jõkke kui rippus oksa küljes ja see murdus. Enne seda oli ta pununud ku m malsie pärja tulikatest maarjalilledest nõgestest ja juudakäppadest. V vaatalus I stseen Kakas hauakaevajat kaevavad ophelialale hauda natukese aja p ärast läheb üks viina too ma ja il muvad Hamlet ja Horatio kes arutavad üldse nende pealuude ja asjade üle ja selle üle kuidas m õni võib hauas laulda. Lõpuks lähevad selle kaevaja juurde ja saavad teda et sinna hauda
cassubicus - kasuubide maal kodune (kasuubid - slaavi hõim Läänemere lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline. Metstulikas erineb kõigist meie teistest tulikatest lehtede poolest. Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga. Varrelehed on sügavalt kolmeks lõhestunud, nagu kolmesõrmeline käelaba; kõik lehed on alt karvased. Õied on kuldkollased, 2-3 cm läbimõõdus, viietised, sageli mõne puuduva kroonlehega. Õitseb mais ja juunis ning on esimene õitsev tulikas kevadeti. Viljaks on koguvili rohketest pähklikestest. Iga pähklikese tipus on
annaabi.ee 
