Tuli limane limpsas keelt. Mina? Ees podises kärbesseen koitunud purpurist Solgitud süda! Rusik neile naad naad !!!... järelkaja Tanttant tantsi kantsi käikest Läikest linn ja tolm ja tuhatkolm Kaks raks vaks maad rakka ette Lakka längust, pakka mängus Kiirelt kiigu suurelt liigu kiiguliigu Ruttu kao kantsi käikest, kao käikest Päikest väikest hommikkuulis huulis tulikahi kui tuulis vahe vaigu maik haik no õis... no õis? Oi on evad evadevad K K K Hoo hohopp! hophophoo hophophoo Lopp! LÕPP
Nagu omal ajal Vargamäel, kujutas siinnegi elu lakkamatut võitlust maaga. Loominguline tegevus jätkus täie intensiivsusega. M. Saar muretses trükipressi ja paljundas ehk "kirjastas" ise rea oma parimaid koorilaule. Selleks olid ka omad põhjused. 1935. a. kirjutas ta ühes kirjas: "Kord on elus mind tabanud ränk löök, see on suurim õnnetus kogu minu elus, mida olen kunagi tundnud ja läbi elanud, mis on võrdne kogu laste kaotusele. See oli Tartu tulikahi 1921. a., kus hävines üle 200 kompositsiooni-käsikirja. Seda kirjutan ma just meie kehvade kirjastamise olude arvele..." Hüpassaares koormasid Saart muudki mured. Karjalaut oli lagunenud, tuli uus ehitada, kohendada tuli ka teisi hooneid. Ühest kirjast loeme: "Rahapuudus on hirmus suur, seepärast oleksin päris õnnelik kui juba sügiseseks hooajaks neist [lauludest] midagi võiks ilmuda (muidugi trükis)- aitaks ikka jälle seda neetud majanduslikku kriisi lahendada
Nagu omal ajal Vargamäel, kujutas siinnegi elu lakkamatut võitlust maaga. Loominguline tegevus jätkus täie intensiivsusega. M. Saar muretses trükipressi ja paljundas ehk "kirjastas" ise rea oma parimaid koorilaule. Selleks olid ka omad põhjused. 1935. a. kirjutas ta ühes kirjas: "Kord on elus mind tabanud ränk löök, see on suurim õnnetus kogu minu elus, mida olen kunagi tundnud ja läbi elanud, mis on võrdne kogu laste kaotusele. See oli Tartu tulikahi 1921. a., kus hävines üle 200 kompositsiooni-käsikirja. Seda kirjutan ma just meie kehvade kirjastamise olude arvele..." Hüpassaares koormasid Saart muudki mured. Karjalaut oli lagunenud, tuli uus ehitada, kohendada tuli ka teisi hooneid. Ühest kirjast loeme: "Rahapuudus on hirmus suur, seepärast oleksin päris õnnelik kui juba sügiseseks hooajaks neist [lauludest] midagi võiks ilmuda (muidugi trükis)- aitaks ikka jälle seda neetud majanduslikku kriisi lahendada