tegelikkuse ees, tõrjuv hõiak uue ja loomingulise suhtes, klammerdumine vanasse ja kriitikukartus. Inimkonda ähardavat ohtu tajutakse reaalsemalt. Kirjandus ja kultuurialased võitlused kajastuvad selles kogus peaaegu ,,Söerikastaja" teravusega. Krossi loomingut läbiv arengu j maailma avastamise teema on positsiooniliselt aktsentueeritud : seda kannatavad luuletuskogu algus ja lõpp. ,,Lauljad laevavööridel" lõpetav poeem ,,CAMPANELLA, august 1961" on ülemlul tulevikuusule. Pimedusse suletud mõtleja unistab utopistlikust päikeseriigist, kus elu on korraldatud vägivallata, inimlikult ja arukalt. Üldteema, paatose ning assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus.
võimalusi pakkunud Kaarel Ird Vanemuises ja Mikk Mikiver Draamateatris. KutselisiEestis, teatreid kusoli nõukogude ajal apaatia nõukogude-aegne üheksa,olilisaks andnud Tallinnale oli kutseline aset helgele tarmukusele ja teater Tartus, Pärnus, Viljandis tulevikuusule. Nüüd hakati ja Rakveres. ehitama 1948. aastal oli Tallinnas taasiseseisvuvat Eestit ja avatud selles töös oli esimeneintellektuaalide riiklik Vene esirinda teater kuulunud