Oli noorest peast juba täielik seltskonna daam. Armastas Lenskit. Vladimir Lenski 17aastane Olga peigmees, kirjanik, luuletaja. Ta oli Onegini vastandiks. "Nad olid kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid," ütleb autor. Kuid hoolimata sellest vahetasid nad Oneginiga mõtteid ning Lenski sai viimasest innustust kirjutamaks uusi teoseid. Lenski tugevad küljed, ta noorusest tulenev aktiivsus, lennukus, romantiline kirglikkus ja tulevikuusk, on ühtlasi ta nõrkuseks. Hästi kunstihingega inimene, armastas luulet. Autor on kirjutanud: Ta südames, kus täitsa puudus suurlinna paheline tusk, veel valitsesid arm ja truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust, ja liigutavat võhiklikkust kui algajal veel esines ta nooruslikes tunnetes. Nii püüdis meie kõigi elus ta esmajoones näha just universaalset mõistatust ja leidis raske mõtiskelus, et oleme siht ja tuum on mingi suur müsteerium
Põhitoon on mõtisklev-eleegiline. Kujundiarendust rikastavad piiblisümboolika ja vihjed antiigile. „Inimese teekond“ on filosoofiline: seal ühineb individuaalne üldiste olemisprobleemidega, ajalik ajatuga – need hõlmavad ka autori üksindus- ja kodumaatusetunnet, arutlused maa ja rahva saatusest. Traagilist tooni pehmendab suhtelisusetaju, inimlikku irralisust ja kaotusseisu mehine taluvus, „ulmade peegelsära“ ning ajaloolisele kogemusele toetuv kirgastav tulevikuusk. Lüürilisi vahendeid kasutades kontsentreerib „IT“ autori ulatusliku proosaloomingu filosoofilise põhihoiaku. PROOSA: Ristikivi kirjutas nostalgiaromaane, kuna oli pagenduses. Ta rekonstrueeris neis oma kodumaad romantiseerival, puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge, et minna edasi. Vastupidiselt sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele, on tegu ideaalseisundis peatunud ajaga.
annaabi.ee 
