Evolutsioon jätab ellu need, kes paremini kohanduvad muutuva keskkonnaga. Evolutsioon ettevõtluses soosib paindlikkust, ettenägemise oskust, julgust muutuda. Dialektika Areng toimub konflikti ja selle lahenduse vastasmõju tulemusel. Alguses olnud ühised huvid muutuvad aja jooksul, tekib konflikt, millest väljumiseks tuleb leida lahendus. Lahendades tekivad uued ühtsed süsteemid ja toimub areng. Trialektika Trialektiline lähenemine näeb muutuste põhjusena mingite tulevikuseisundite atraktiivsust. Muutused toimuvad, kui on teada soovitud tulemus, aktiivsed jõud ning funktsioon või protsess, mille läbi need jõud kutsuvad esile soovitud tulemuse. Teleoloogia Filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest. Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea ning ei võta arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati. Teleoloogilise vaatenurga kohaselt toimub läbi muutuste süsteemi
järgisid peaaegu kõik tolle aja saksa õpetlased. Kant mõtestab seda tihti ümber materialismi vaimus, otsib ratsionaalset tuuma kartesiaanlikus looduspildis, seejärel aga hakkab täieliklt tunnistama Newtoni autoriteeti. Selles suhtes on iseloomulik Kanti töö, mis käsitleb muutusi Maa pöörlemises ümber oma telje Kuu gravitatsioonist tulenevate tõusu-mõõna hõõrdumiste mõjul (1754). Siin esitatakse taevakehade ajaloolise muutumise idee, mida uuritakse nende tulevikuseisundite ennustamise eesmärgil. Arengu ideid jätkab ta ka töös „Küsimus sellest, kas Maa vananeb, vaadelduna füüsikalisest aspektist“ („Die Frage, ob die Erde veralte, physikalisch erwogen“) (1754), kus kuulutab optimistlikult „...Universum loob uusi maailmu, et tasa teha talle mõnes kohas osaks saanud kahjud“. 1755 avaldas Kant „Üldise loodusloo ja taevateooria“ („Allegemeine Naturgeschichte und Theorie des
2. Mõjusfääride määratlemine ja grupeerimine. 3. Tulevikuseisundi näitajate ja kriitiliselt oluliste tegurite määratlemine. 4. Tulevikuseisundi(te) formeerumise oluliste eelduste (alternatiivsete võimaluste) selgitamine. 5. Tulevikuseisundi näitajate ja tegurite võrdlev analüüs muutuste eeldustega (alternatiivsete võimalustega). Maatriksi "seisund-tegurid" analüüs. 6. Võimalike erakorraliste sündmuste määratlemine ja stsenaariumisse lülitamine. 7. Prognoositud tulevikuseisundite fikseerimine ja alternatiivsete stsenaariumide esitamine: x optimistlik stsenaarium; x pessimistlik stsenaarium; x tõenäosuslik (realistlik) stsenaarium 8. Juhtimisotsuste vastuvõtmine. Olulist rolli mängivad eksperthinnangud! 5.8. Tasakaalustatud mõõdusüsteem (balanced scorecard) ja süsteemne kompleksanalüüs TTK väljendab tasakaalu lühi-ja pikaajaliste eesmärkide, rahaliste ja mitterahaliste näitajate, tagajärg- ja
annaabi.ee 
