Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega. SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED
Vaja on lisaks konkurentsivõimelist tootmist. Selline allhankepõhine tööstus väheneb paratamatult: Pärnust võib aastate jooksul kaduda suur osa tööjõumahukast tekstiili-õmblustööstusest, kalatöötlemisest ja ka odavam osa puidu-mööblitööstusest, liikudes Venemaale, Valgevenesse või Aasiasse. Konkurentsivõime säilitamiseks tuleb kasvavate palkade tingimustes paratamatult rakendada uusi tehnoloogiaid ja spetsialiseeruda. (Ibid.) Pärnus on oluliseks tulevikuprobleemiks senise majanduse vähene innovaatilisus ja teadmismahukus innovaatikat ja tehnosiiret toetavate institutsioonide puudumine või nõrkus. (Ibid.) Pärnumaale tervikuna saab aga prognoosida head arengut nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. Luuakse uusi (väike)ettevõtteid puhkemajanduse, logistika ja puidusektori erinevates nissides, kuid võidakse teha ka suuremaid investeeringuid väljastpoolt. (Ibid.) Nagu eelnevast selgub, on Pärnus ettevõtlus küllalt hästi arenenud
annaabi.ee 
