Berlin plus kokkulepe. Ühistegevus ja sõdurid kas neid on vaja? Välisminister ja tema tegemised: Komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal (Javier Solana, Catherine Ashton, nüüd Federica Mogherini. Erinevad ametid ühendatud). Välisteenistus: (Loodud 2009/2010. Bürokraatlik diplomaatia. Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga). Mis on ameti väljakutsed? EL tulevik: Mis on EL olulisemad tulevikuprobleemid? (Majandus. Välisküsimustes.) Euroopa Liit 2025 (Meie visioon (grupitöö). Teemad: majandus, välissuhted, liikmed jne) EKSAM 9
2. aprillil 1988. aastal Toompeal. Loomeliitude pleenumit peetakse omamoodi Eesti taasiseseisvumise nurgakiviks. Heinz Valk kommenteeris pleenumit järgmiselt: ,,See päev oli ikkagi esimene niisugune kõva litakas, mis Eestis nõukogude võimule, komparteile ja KGB-le anti avalikult". Meri esitas pleenumil kõnetoolis eksistentsiaalse küsimuse ,,Kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu läheme?" ning tõstatas migratsiooniküsimuse, rahvuse kestmajäämise ning tulevikuprobleemid. Teet Kallas meenutas: "Need kaks päeva olid lihtsate ja selgete tõdede väljaütlemise päevad. Nii konkreetselt ja jõuliselt polnud seda Eesti NSV-s veel kunagi tehtud." Pärast seda viis Lennart Meri tee juba Rahvarinde ja Eesti Kongressi ridadesse. 23. mail 1988 asutati Eesti Roheline Liikumine. Selle juhatusse valiti ka Lennart Meri. Eesti Roheline liikumine nõudis kategooriliselt ENSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli ametist vabastamist, kuna ta oli valetanud avalikkusele
annaabi.ee 
