lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi
põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi. Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad - kukersiit ja säilinud. oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit. Maavarana leiavad laialdast Ladestu maavaradest väärib märkimist Gauja lademesse kuuluv klaasiliiv (Piusa kasutamist ka lubjakivid nii ehituskivina (Lasnamäe, Jõhvi, Keila lade), killustiku maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla). Telliste valmistamiseks valmistamiseks (Aseri, Lasnamäe, Uhaku, Keila, Oandu, Nabala lade), tsemendi (Aseri, sobivat savi on leitud veel Sännal, Küllatovas.
annaabi.ee 
