lahingu kaotamist. · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid. (http://www.slideshare.net/madlimaria/soda/ 10.04.08 22:41) 1916 Prantsusmaal algas Verduni lahing, Esimese maailmasõja pikim ja veriseim heitlus, kus tapeti üle miljoni inimese. (http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2164 11.04.08 12:26) Verduni ümbruses on langenud brittide ja ameeriklaste kalmistud. Kokku langes selles lahingus 714 000 noort tulevikulootustega meest. 1916. aastal 11 kuud kestnud lahing nihutas rindejoont natuke edasi ja natuke tagasi. Olevat olnud strateegiliselt tähtis lahing. Aga oli kindlasti enneolematu, nüri tapatalgu. Ja mille nimel sõditi? Milliste üldinimlike väärtuste eest mindi surma? Kas keegi suudab seda paari lausega lihtsalt ära öelda?Miks seda Suurt Sõda, nagu teda Belgias kutsutakse, üldse peeti? Ega ometi üks poliitiline mõrv Sarajevos ei saanud olla põhjuseks miljonite inimeste mahatapmisele!
"meeldivaim" lahendus," kirjutab Stellamor (4., lk 2378). Inimese enesemääramisõigus põhineb utilitaarsel (konsekventsiaalsel) eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel,
annaabi.ee 
