· Vokaaltüvi, nt ranna/lik · Konsonanttüvi, nt rand/lane Kolm põimliitnimisõna on näiteks perenaine, lõõtspill ja põlluäär. Kolm rindliitnimisõna on näiteks kapplaud, ööpäev ja sinivalge. Frekventatiivverbid, näiteks sõnelema ja praksuma, väljendavad tegevuse kordumist. Kontinuatiivverbid, näiteks pragisema ja näkitsema, väljendavad tegevuse kestust ja pidevust. Sõnad ürgaeg, raudtee, kevadlill, tuliuus, saunaskäik, kiirbuss on kõik liitsõnad. Tüve ees seisev tuletussufiks on eesliide. Sõnades suurvesi, röövlind, habenelk, lõõtspill, meestreener, kuldsõrmus on täiendsõna kõigis ainsuse nominatiivis. Sõnad kauplussöökla, aegruum, saunsuvila, kapplaud, kalendermärkmik on kõik rindliitnimisõnad. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide.
5) Eesti asulanimede pea-, pää-, pe- ja be-lõppe on kokku 57. 1) on olnud tähenduses ots või tipp, 2) isikunime osana. 3) Eesti asulanimede ke-lõppu on 19 kohanimes. See on tüüpiline Lõ-Eestile. See on tavaliselt lühenenud mingist pikemast sõnast (-kivi või -küla): Sõtkülast on saanud Sõtke. –ke võib olla ka deminutiivsufiks. See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime). Üldiselt on lühenetud pikemast nimest: -kanna, -nina, -n+aja, -ranna, Jürna, on olnud ka vene sufiks (nt Kuksina). Kagu-Eestis (Setu-, Põlva- ja Võrumaal) esineb rohkem. Asukoht viitab sellele, et võib olla kokkupuude Vene kohanimedega. ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti
annaabi.ee 
