Enamik autoreid peab õigesti koostatud süllogismiks siiski vaid sellist, kus teises eelduses eitatakse kõiki võimalusi peale ühe. Käesoleva õpiku autori arvates pole selline kitsendus põhjendatud. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei taks, terjer ega laika. Järelikult on see krants. Valemina A ∨ B ∨ C ∨ D, ¬A & ¬B & ¬C ⊨ D. Modus tollendo ponens on kehtiv lausearvutuse tuletusskeem (DS). Eespool oli juttu, et samanimeline kehtiv moodus oli kasutusel ka traditsioonilises loogikas, ainult et siis peeti silmas välistavat disjunktsiooni. Traditsioonilises loogikas kasutati tingiv-liigitavates süllogismides ka üldisi väiteid. Üldisi väiteid sisaldavate tingiv-kategooriliste süllogismide kehtivuse tõestamiseks tuleb appi võtta predikaatarvutuse tuletusreeglid ning järelduse kehtivust saab näidata loomuliku tuletuse abil. Analoogiliselt saab põhjendada ka
Enamik autoreid peab õigesti koostatud süllogismiks siiski vaid sellist, kus teises eelduses eitatakse kõiki võimalusi peale ühe. Käesoleva õpiku autori arvates pole selline kitsendus põhjendatud. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei taks, terjer ega laika. Järelikult on see krants. Valemina A B C D, ¬A & ¬B & ¬C D. Modus tollendo ponens on kehtiv lausearvutuse tuletusskeem (DS). Eespool oli juttu, et samanimeline kehtiv moodus oli kasutusel ka traditsioonilises loogikas, ainult et siis peeti silmas välistavat disjunktsiooni. Traditsioonilises loogikas kasutati tingiv-liigitavates süllogismides ka üldisi väiteid. Üldisi väiteid sisaldavate tingiv-kategooriliste süllogismide kehtivuse tõestamiseks tuleb appi võtta predikaatarvutuse tuletusreeglid ning järelduse kehtivust saab näidata loomuliku tuletuse abil. Analoogiliselt saab põhjendada ka