laused, tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste sümbolid. Igas distsipliinis (teoorias) postuleeritakse kindel hulk aksioome: väiteid, mida loetakse tõesteks ilma tõestuseta (nt üks Eukleidese aksioome postuleerib, et suvalist kaht punkti saab ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline
tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste sümbolid. Igas distsipliinis (teoorias) postuleeritakse kindel hulk aksioome: väiteid, mida loetakse tõesteks ilma tõestuseta (nt üks Eukleidese aksioome postuleerib, et suvalist kaht punkti saab ühendada sirgjoonega). Seejärel fikseeritakse lõplik hulk tuletusreegleid ehk eeskirju selle kohta, kuidas on lubatud teostada tuletussamme. Aksiomaatilist süsteemi saab edasi arendada teoreeme tõestades. Tõestuseks nimetatakse kehtivat järeldamist, mille eeldused on tõesed. Teoreem on väide, mida saab antud süsteemi piires tõestada, kasutatakse aksioome ja tuletusreegleid (nt Pythagorase teoreem). Märkide omavahelisi suhteid käsitleb süntaktika ning keelemärkide puhul on selleks grammatika. Keele süntaks on reeglite komplekt, mille alusel saab öelda, kas uuritav keeleline
annaabi.ee 
