Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuletukke" - 4 õppematerjali

Pärnu madalik
6
doc

Pärnu madalik

Mõnede andmete järgi olnud "põrgukäik" 32 meetrit pikk. 1908. aastal varises sisse koopa lagi ja 1974. aastal suue. Põnevaid pajatusi Tori põrgu kohta teatakse laialt. Kord lastud koopasse jänes ja hagija, kes tulnud välja Peipsi järve ääres; teine kord aetud sinna hani, kell kaelas ja kes ilmunud maa peale Viljandi lähedal. Muiste nähtud igal jaaniööl põrgusuus kuradikutsikaid mängimas. Mõnede teadete järgi on koopa sügavustest leitud inimeste luid ja tuletukke, mis viitab pelgupaiga võimalusele. Andres Saali järgi olnud siin vaenlase eest peidus eestlaste vanem Vootele. Nigula looduskaitseala Nigula looduskaitseala on loodud Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas asuva Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Austraalia ülevaade
8
docx

Austraalia ülevaade

Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast.

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
16 allalaadimist
Austraalia referaat - üldinfo-kliima-kultuur-loodus
9
doc

Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus

Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 3 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul.

Eesti keel → Eesti keel
49 allalaadimist
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Tuletõkkesektsioonid eraldatakse omavahel tuletõkkekonstruktsioonidega, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg sõltub hoone tulepüsivusklassist, põlemiskoormusest ja korruselisusest. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt pool tuletukke konstruktsioonile ettenähtud ajast. Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. 10 Tulemüür Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele.

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
273 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun