meresõiduks ning sadamate väljaarendamiseks. Kolmas korrus oli kõige põnevam. Sealt sain teada, et Eesti- ja Liivimaa talurahva vabastamine pärisorjusest 1816. aastal ja 1819. aastal lõi eeldused kapitalistlike suhete arenemiseks ka laevanduses. Aknalaual seisid purjesepa tööriistad, milleks olid purjenõela sarved, purjenõelad, purjekindad, maispiigid, purjeauguraud ning muskelhaamer. Selle kõrval, klaasi taga, asetsesid pildid Eesti randade vanematest tuletornidest. Need olid Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Natukene oli ka juttu päästeteenistusest. Esiteks seal oli kirjas, et 1872. aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879.aastal kaubalaevaselts ,,Linda". Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed
Väikseid laide Sa Dragonera ja Mallorca vahel kuulub samuti looduskaitseala alla, ühtlasi ka meri ja merepõhi. Saare floora on mitmekülgne, seal elab erilisi sisalikuliike, mis on ainukesed alles jäänud mandrielanikud minevikust. Lindude populatsioonist on esindatud kajakad, kormoranid, pistrikud ja muud. Es Lladó külastuskeskuses on väljapanek looduskaitsealast ja detailid neljast matkarajast. Tramuntana tuletornis on väljapanek tuletornidest Mallorcal läbi aastate. Cabrera saar- rahvuspark Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad. Mitmekesine on ka mereelustik
annaabi.ee 
