Lennukil oli üle 16 000 PV-paneeli, mis olid asetatud lennuki tiibadele. 2000. aasta teisel poolel hakati CO2 emissiooni vähendamiseks toetama taastuvenergia tootmist ja kasutamist. Lõuna – Euroopas muutus massiliseks 30 kW võrguühendusega PV süsteemide lisamine hoonete katusele. Suurimaks päikeseenergia arendajaks sai Saksamaa. Eesti esimene tõsiselt võetav PV elektri kasutaja oli Veeteede Amet, mis varustas 1990. aastate lõpus PV-paneelidega meremärke ja tuletorne. Kuidas valmib päikesepaneel? 1. Paneelide kallimaid komponente kohapeal ei toodeta, need tuuakse Lõuna-Koreast ja Taiwanist. 2. Robot joodab fotoelementide külge elektrit koguvad kontaktid ja ühendab elemendid omavahel ritta. 3. Valmis read asetatakse spetsiaalselt karastatud klaasile (see peab vastu pidama tugeva vihm- või rahesaju korral). Klaasi ja elementide vahel on polümeerkile. 4. Elementide read joodetakse kokku. 5
kauba edasitoimetamiseks. Veerikkad jõed nagu Doonau, Tigris ja Niilus jäid aga riigi äärealadele. 6 Rohkem oli aga kasu mereteedest, sest bütsantslased olid kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ''Meie mereks''. Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi, päeval aga niiskeid puid. Bütsantsi kaupmeestele oli väga hästi tuntud mööda Ida-Euroopa meresid, jõgesid ja järvi kulgev suur vetetee ''varjaagide juurest kreeklasteni'' ehk siis Skandinaaviast Konstantinoopolisse. Selle tee üks haru viis mööda Eesti põhjarannikust, niiet meie esivanematel võis olla kontakte romealastega. Sellele leiab kinnitust ka Eestist leitud Bütsantsis vermitud mündid.
Rohevöö Militaarobjektid 2016). Kuigi sageli nähakse selliseid objekte Eesti maastikus võõrkehadena, räägivad need ajaloost ning on maastike käsitlemisel olulise tähtsusega. Positiivsete näidetena võib aga märkida kultuuripärandi mõtestatud taastamist ja säilitamist. Taastatud ja restaureeritud on mitmeid arhitektuurimälestisi, sh 19. saj II poole ja 20. saj I poole puitarhitektuuri (nt Käsmu merekooli hoone), mõisaid (nt Kalvi mõis) ning tuletorne (nt Suurupi alumine tuletorn). (Eesti kultuurimälestiste riiklik register 2016) Arhitektuuripärandile on püütud leida uut kasutust ning läbi selle kohalikku kogukonda ja kultuurielu elavdada ning inimesi ka väljastpoolt ligi meelitada. Piirkonna arengu- ja konkurentsivõime kontekstis on kultuuripärand märgilise tähtsusega. Samuti võib positiivsete tegevustena välja tuua RMK matkaradade ja puhkealade rajamist, mis pakuvad inimestele
annaabi.ee 
