.Kui ta ema juures lamas, nägi ta, kuidas üks koer telki hiilis ja sealt lihatükki varastada tahtis.Telgis olev naine pistis karjuma ja võttis maas kivid ja loopis koera nendega.Valgekihv oli õppinud, et inimesed on jumalad.Nad olid käskijad ning nad olid isandad kõige elusa ja elutu üle, sõnakuulmisele sundides seda, mis liigub ja liikuma pannes seda, mis ei liigu ning tekitades elu- päiksevärvilist, hammustavat elu, mis kasvas samblast ja puust.Nad olid tuletegijad!Nad oli jumalad! Hall Kobras jäi teisele indiaanlasele võlgu ja pidi võlakatteks ära andma Kiche.Kiche pandi paati ja hakkati minema sõitma.Valgekihv ei tahtnud oma emast ilma jääda ning hüppas vette ja hakkas paadile järgi ujuma.Hall Kobras hüppas samuti paati ja hakkas Valgekihvale järgi sõudma.Ta haaras kutsikalt turjast kinni ning peksis teda.Hundikutsikas polnud iial nii suurt valu tundnud.Ta sai aru, et ta oli jumalat pahandanud ning oli selle üle õnnetu
"Nõnda ka pidasid kodanikud talve päevil jõulu- ja vastla-ajal oma kilditubades ja sellid oma kompaniides suuri ilupidusid. Ja kui kaubasellide joomad möödas olid, panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, vastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ning tantsisid ümber puu ja ümber tule ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja Moosese vasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele." Mitmete Lääne-Euroopa rahvaste kohta on juba 15. sajandist andmeid kuuse (või mõne muu liigi) toomise kombest, et nii osa saada looduse elujõust. Saksa soost kaupmeeskonna eestvedamisel toimunud pööripäevapidustustest Rewalis (Tallinnas) Raekoja esisel turuplatsil kuuse ümber