sest kattegrupp ei teaks, kuhu täpselt suunata kattetuli ning rünnakgrupp ei teaks täpset maastikupunkti, mida rünnata. Seega on väga tähtis teada vastase täpset asukohta. Vastase täpse paiknemise kindlakstegemiseks toimi järgnevalt: Vaatluse teostamine – käsi jao võitlejatel oma positsioonilt vaadelda avastamaks vastast. Nõua ettekannet vastasest (kasutada sihtmärkide osu- tamise meetodeid). Vastast võib reeta tema tuletegevus, liikumine, heli või midagi muud taolist. 76 Kui umbes 30 sekundi jooksul ei ole suutnud vastase paiknemist kindlaks teha, siis tuleb tegutseda järgnevalt: Tuli ja vaatlus – käsi kahel jao laskuril (mitte kuulipilduritel) avada tuli (2−3 padrunit) vastase oletatava asukoha suunas. Ülejäänud allüksus jälgib sa- mal ajal eesolevat ala ning teeb kindlaks vastase paiknemise, kui viimane reageerib meie provotseeritud tulele
korral saaksite seljakoti kiiremini pakitud ning ka magamiskott kuivab niiviisi paremini. · Muretsege endale riidest kotid hügieeni-, saapapuhastus-, ja riideparandustarvetele. · Seljakotti ja rakmeid üheskoos kandes peavad rakmed olema piisavalt madalal ja seljakoti alumine osa toetuma rakmetele, see kergendab kandmist. 41 2.2 KAUGUSTE MÄÄRAMINE Kauguste määramise eesmärk on tagada sõduri täpne tuletegevus ning arusaam läbitud vahemaa pikkusest. Kauguste määramiseks on alljärgnevad meetodid: · SAMMUPAARIDEGA · POOLITAMISE ABIL · VÕRDLUSE ABIL · OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI · ÜKSUSE KESKMISE ABIL Kaugusi on võimalik mõõta veel: · BINOKLIGA · LASER- VÕI STEREO KAUGUS- MÕÕTJAGA Kauguse määramise meetodi valib sõdur ise, arvestades olusid ja võimalusi. SAMMUPAARIDEGA