Norm määrab temperatuurisõltuvuse taseme igale üksikule koormusele ning toetab selle ajalise muutlikkuse arvestamist. Temperatuuritundlikkus on muutuv nii sesoonselt, päevasiseselt kui päevatüüpide kaupa. 9.Koormusnäitajad Matemaatiline mudel kirjeldab koormust, kuid ei määra otseselt kindlaks vajalikke suurusi, näiteks koormuse prognoosi. Nimetatud suurusi, koormusnäitajaid, on aga võimalik mudeli alusel leida. Koormusnäitajad võib jagada esmasteks ja tuletatuteks. Esmased näitajad saadakse matemaatilisest mudelist või koormusandmetest otse. Esmasteks on näiteks koormuse matemaatiline ootus E(t), ruuthälve S(t), temperatuuri mõju R(t)(t) jt. Koormuse ja temperatuuri tegelikke väärtusi P(t) ja T(t) võib samuti lugeda esmasteks koormusnäitajateks (tabel 5.3). Mõnikord on esmaste näitajate leidmiseks vaja lisaparameetreid, mis koormuse matemaatilisse mudelisse ei kuulu
)Füüsikalise suuruse väärtus saadakse teatud hulga ühikute kujul, lähtudes selle mõõtmiseks kokkulepitud skaalast. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud SI süsteemiga Füüsikaliste suuruste süsteem on kokkulepitud printsiipide järgi koostatud füüsikaliste suuruste kogum, kus ühed suurused (põhisuurused) loetakse sõltumatuteks ja teised (tuletatud suurused) loetakse teistest suurustest tuletatuteks. Põhisuurust käsitletakse mingis suuruste süsteemis leppeliselt sõltumatu suurusena( Mehaanikas pikkus, mass ja aeg=LMT süsteem) . Tuletatud suurus on mingi suuruste süsteemi põhisuuruste funktsioon. LMT süsteemis on tuletatud suuruseks näiteks kiirus, samuti jõud. Suurustesüsteemi tähistatakse selle moodustanud suuruste esitähtede järgi (LMT). Füüsikaliste suuruste kvalitatiivne karakteristik on tema dimensioon.
annaabi.ee 
