kellele ma saksa riided selga olen varastanud. See oleks imeasi, kui kaks meiesugust tublit meest maailmast läbi ei pääseks. Mina oskan mõõgaga pisut ümber käia, teile jääb püstol enese kaitsmiseks. Loodan, et teie pauku ei karda?» «Mina lasen iga linnu lennu pealt maha,» uhkustas Agnes. «Ärge unustage, härra Gabriel, et ma sõjapealiku tütar ja sõjameeste keskel üles kasvanud olen.» «Tõsi, tõsi, seda tuletasite mulle juba varemalt korra -meelde. Väga rõõmustav, junkur Georg, et sõjas hästi harjunud vägimees olete, aga pidage meeles, et mina mitte «härra Gabriel» ei ole.» «Kes te siis olete?» «Mõneks päevaks teie sulane, kellele «sina» peate ütlema.» «Kuidas võin ma teile «sina» ütelda?» «Miks mitte?» 282 «Teie ei ole sugugi sulase moodi. Ma kardan, et kui meid iganes koos nähakse, siis arvatakse teid ikka rüütliks ja mind teie kannupoisiks.»
Seal ta ongi, seesama Athos.» «Mina!» karjus Athos niisuguse häälega, nagu oleks ta ussile peale astumas. «Muidugi sina!» ütles d'Artagnan Athose kätt pigistades. «Sa ju tead, kuidas meid kõiki huvitab vaese väikese proua Bonacieux' saatus. Pealegi ei räägi Ketty midagi, eks ole, Ketty? Sa mõistad, mu laps,» jätkas d'Artagnan, «proua Bonacieux on selle koleda ahvi naine, keda sa siia tulles ukse juures nägid.» «Oo, mu jumal!» hüüatas Ketty. «Te tuletasite mulle meelde, et mul on hirm. Ehk ta ei tundnud mind ära!» «Kuidas -- ei tundnud ära? Oled sa seda meest siis näinud?» «Ta käis kaks korda mileedi juures.» «Ah nii? Millal?» «Nädalat kaks või kaks ja pool tagasi.» «Nii see võis olla.» «Ja eile õhtul tuli ta uuesti.» «Eile õhtul?» «Jah, mõni hetk enne teie tulekut.» 411 «Kallis Athos, meid ümbritseb spioonide võrk! Ja Sa arvad, Ketty, et ta tundis su ära?»
annaabi.ee 
