olemasolukvantor ja üldisuskvantor, siis esimesena tuleb eemaldada olemasolukvantor, sest siis saab üldisuskvantorit eemaldades kasutada sama indiviidikonstanti. Olemasolukvantori sissetoomine (existential generalization, lühendatult EG) Olemasolukvantori sissetoomisel asendame indiviidikonstandi c, mille interpretatsioon kuulub muutuja x määramispiirkonda, olemasolukvantoriga seotud muutujaga x. Tuletussammu märgitakse nii: p{x/c} ⊢ ∃x p (EG). Lausearvutuse tuletamissammudega saadud tulemi kirjutamiseks predikaatloogika keeles on vaja taas lisada olemasolukvantor, vt N9.7. Olemasolukvantori lisamine ei eelda, et see oli varem eemaldatud. 11 N9.7. Kõik kriminaalid on kurjad. Mõni inimene on kriminaal. Seega on mõni inimene kuri. Lahenduseks fikseerime interpretatsiooni: Ix – x on inimene; Ux – x on kuri; Rx – x on kriminaal; a on indiviidikonstant. 1. ∀x(Rx → Ux) (e) 2. ∃x(Ix & Rx) (e) ∴ ∃x(Ix & Ux) 3. Ia & Ra (2
olemasolukvantor ja üldisuskvantor, siis esimesena tuleb eemaldada olemasolukvantor, sest siis saab üldisuskvantorit eemaldades kasutada sama indiviidikonstanti. Olemasolukvantori sissetoomine (existential generalization, lühendatult EG) Olemasolukvantori sissetoomisel asendame indiviidikonstandi c, mille interpretatsioon kuulub muutuja x määramispiirkonda, olemasolukvantoriga seotud muutujaga x. Tuletussammu märgitakse nii: p{x/c} x p (EG). Lausearvutuse tuletamissammudega saadud tulemi kirjutamiseks predikaatloogika keeles on vaja taas lisada olemasolukvantor, vt N9.7. Olemasolukvantori lisamine ei eelda, et see oli varem eemaldatud. 11 N9.7. Kõik kriminaalid on kurjad. Mõni inimene on kriminaal. Seega on mõni inimene kuri. Lahenduseks fikseerime interpretatsiooni: Ix x on inimene; Ux x on kuri; Rx x on kriminaal; a on indiviidikonstant. 1