Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut. Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed
Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia"
Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge’i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING
annaabi.ee 
