4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid · Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabandeda oma kohustustes käesolaveas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide (sealhulgas ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenebalt käsitletakse loomuõigusy mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta saheli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. 19. Õigus ja õiglus Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Ta peab vastama ühiskonna õiglustundele.