Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1) 3. Lex Causae ehk lõplikult kohaldatav õigus. Tähendab selle riigi õigust, millest tulenavat konkreetset siseriikliku normi, pretsetenti, või tava õigussuhetele lõplikult kohaldatakse. Võib olla nii siseriiklik kui välisriigi õigus. Tuvastamine õigussuhetele kohaldatava kollisiooninormi tuvastamise järgselt tuleb määratleda, mida kujutab endast viide välisriigi õigusele, selleks tuleb tuvastada lex causae. Eestis lähtutakse pideme ja õigussuhte kvalifitseerimisel lex fori põhimõttetest. Samas anglo- ameerika õigussüsteemis lähtutakse lex causae põhimõttest
põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusena objektiivse mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Kuid õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivse mõttes. Õiguse selline mõistmine ei tähenda õiguse ja õigusnormi vahetut seost. Siin on see seos vahendatud, sest õigus subjektiivses mõttes (subjektiivne õigus) tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenavat ja kuuluvat õigustust. Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvae ja kellegi juriidilist kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivse õiguse eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. On loomulik, et õiguskorrad pakuvad eelkõige õiguse subjektidele juriidilist õigustust (võimalust) ise teatud viisil käituda. Kuid subjektiivse õiguse struktuuri kuuluvad veel muud
annaabi.ee 
