intellektuaalsed protsessid: mõtlemine ja keel EMOTSIONAALSED PROTSESSID Emotsioon: subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele; emotsioonois peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Emotisoon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda. Yakes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1) tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral. 2) Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase. Emotsioonidel on: 1. Subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide põhidimensioonid: 1. jõud 2. kestus 3. polaarsus Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg.
struktuurid ehk ajukoore vanemad moodustised Kui see süsteem töötab nõrgalt siis me lõpuks uinume,kui töötab liiga tugevalt siis oleme pinges ja raiskame oma ressursse Inimesed saavad automaatselt aru kui see süsteem hakkab liiga tugevalt tööle ning viimad selle tagasi normaalsele tasemele,samuti kui süsteem töötab liiga nõrgalt Üldaktivatsioonisüsteem hoiab ajukoore toonuses Yerkes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1. Tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral 2. Mida lihtsalt on tegevus,seda kõrgem on optimaalse erutuse tase Tegevuse efektiivsus sõltub erutuse tasemest,mitte liiga kõrge ega liiga madal Tegevuse keerukus sõltub selle struktuurist ja individuaalsest võimekusest Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme
annaabi.ee 
