pole tavaks eristada mõtlemises ja keeles toimuvat arutlust.4 Kokkuleppeline täpsustus, mis on kooskõlas definitsioonidega 5.1 ja 5.2: arutlus ehk järeldus – kokkuleppeline mõtlemise vorm, mis koosneb väidete (või ka propositsioonide) komplektist, millest üks on lõppjäreldus ning ülejäänud on eeldused; järeldamine – järeldamise protsess; lõppjäreldus – järeldamisprotsessi tulemus, selle sünonüümideks on tulem5 ja tuletis, harvem ka järeldatu; Kõiki ülaltootud täpsustuses esitatud oskussõnu võib kasutada nii kokkuleppelise mõtlemise vormi kui ka sellele vastava keeles väljendatud teksti või väitlause kohta. Loogika ülesandeks on formaliseerida seadused ja printsiibid, mis loogilise paratamatusega tagavad tõestest eeldustest tõese lõppjärelduse saamise. Et rõhutada lõppjärelduse paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit
pole tavaks eristada mõtlemises ja keeles toimuvat arutlust.4 Kokkuleppeline täpsustus, mis on kooskõlas definitsioonidega 5.1 ja 5.2: arutlus ehk järeldus kokkuleppeline mõtlemise vorm, mis koosneb väidete (või ka propositsioonide) komplektist, millest üks on lõppjäreldus ning ülejäänud on eeldused; järeldamine järeldamise protsess; lõppjäreldus järeldamisprotsessi tulemus, selle sünonüümideks on tulem5 ja tuletis, harvem ka järeldatu; Kõiki ülaltootud täpsustuses esitatud oskussõnu võib kasutada nii kokkuleppelise mõtlemise vormi kui ka sellele vastava keeles väljendatud teksti või väitlause kohta. Loogika ülesandeks on formaliseerida seadused ja printsiibid, mis loogilise paratamatusega tagavad tõestest eeldustest tõese lõppjärelduse saamise. Et rõhutada lõppjärelduse paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit
annaabi.ee 
