Näiteks tugev tuul, mis viib mürgised aurud Viljandi kesklinna kohale. Keskkonnaoht: Mahavalgunud vedelik võib sattuda veekogudesse ja kanalisatsiooni. Diisel on ohtlik veeorganismidele. Imendub kergesti pinnasesse. Bensiin võib põhjustada pöördumatuid muutusi veekooslustes. Pinnavette sattudes tekitab selle pinnale õlikelme, mis võib põhjustada organismides füüsilisi kahjustusi ja takistada hapnikuülekannet õhu ja vee piiril. Samuti võib keskkonda saastata tulekustutusvesi. Põhjustajaks võivad olla hooletus, nõuete eiramine ja tehnilised rikked. Lekke tõenäosus on vähemalt kord 25 aasta jooksul. 2 Õnnetuste tagajärgedest tingitud kahjude raskusastmed Tagajärjed elu ja tervisele on tõsised "C", kuna põlemisel eraldub mürgiseid gaase ja soodsa tuule suunaga võivad põlemisgaasid kanduda lähedalasuvate elumajadeni. Tulekahjus ja
100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist orienteeruvalt 50 m kaugusel Lepalaane tänaval (vt joonis AR-003). 9.KESKKONNAKAITSE- JA TERVISEKAITSE ABINÕUD Olmejäätmed kogutakse krundi sissepääsu kõrval paiknevasse konteinerisse . Äravedu korraldatakse lepingulisel alusel selleks litsentseeritud ettevõtte poolt. Hoone loomulik valgustus rahuldab elamutele esitatavad insolatsiooninõuded. 10. Küte ja ventilatsioon
· Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel. 1.9 Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2 0505- PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning baas-soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2
liiguks ja et ehitaja saaks arveid tasuda õigeaegselt. Selle aluseks on koostatud orienteeruv materjali tarnegraafik ja vastavalt tarnelepingule peab tellija maksma tehtud töö eest õigeaegselt, et ei tekiks ehitusajal raskusi tarnelepingus määratud maksete tegemise tähtajast kinnipidamisi. 9.2 Vee vajadus Soojakud on varustatud ajutise vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Objektil kasutatav vesi jagatakse kolmeks suureks osaks: tootmisvesi; majandus- ja olmevesi; tulekustutusvesi. Kuluallikas Liitrit/sekundis Tootmisvesi 0,1 l/s Majandus- ja olmevesi 0,35 l/s Tuletõrjevesi 10 l/s Kokku: 10,45 l/s Ajutise torustiku arvutus. Peatoru vajalik läbimõõt: D=4*q*1000/(*v)= 4*10,45*1000/( *1,5)= 88,70 mm Kus:
annaabi.ee 
