sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvusega, järgnes tähtede õppimine ning lugemise ja veerimise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Õpetuse ulatus olenes koolmeistri võimekusest ja teadmistest. 1790. aastatel koolide arv vähenes taas. 1788. a. tabas Eesti ja Liivimaad halbade ilmade tõttu paariaastane viljaikaldus, järgnesid nälg ja haigused. Pärast Paul I troonile tulekult ei nõutud rüütelkonnalt koolide ülalpidamist. 1799. ja 1800. aastal järgnes uus ikaldus, hulk koole jäeti seisma, talurahva laste õpetamise põhivormiks kujunes taas koduõpetus. 8. Kool ja haridusprobleemid seoses talurahvaseadustega 19.saj. I poolel Sajandi esimese poole koolielu arengut ajendasid mitmed tegurid. Nii pastoritel kui aadlil kujunes kaks suhtumist haridusse. Üks osa toetas lugemisoskuse levitamist
sünnituspuhkuse ajal; vanemale, kes kasvatab kuni 7 aastast last; vanemale, kes kasvatab 7-10 vanust last ja võimaldada puhkust lapse koolivaheajal; alaealiste töötajate korral koolivaheajal; 9) puhkus on tasuline, puhkuserahad peavad olema makstud töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, mitte hiljemalt kui esimesel palgapäeval pärast puhkuselt tulekult Puhkuse kasutamise takistavad asjaolud: 1) ajutine töövõimetuse periood ( nt võtab puhkuse ja puhkuse ajal haigestub- ei ole mõistlik kasutada puhkust kui olen haige voodis, tuleb teavitada tööandjat- võtan sinise lehe Puhkamise kasutamine esimesel aastal: kui on töötatud vähemalt 6 kuud; on õigus saada puhkust pooles mahus 1) rasedus ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva võimaldatakse