osaks ees- ja tagatoaks. Jõukamates taludes, kus ühe kambri asemel oli 2--3 elutuba, asus neisse kogu talupere, rehetuppa jäid elama ainult teenijad, kui neid talus kasutati (Tihase 1974: 144). Köögi sisseehitamisega tekkis rehielamus kaks tulekollete komplekti: rehetoas reheahi koos selle ees asuva lahtise keedukolde või pliidiga ning köögis pliit ja leivaahi. Esimene neist jäi tihti vana traditsiooni kohaselt ilma korstnata, teisele ehitati aga korsten peale. Kui ka rehetoa tulekolletele korsten peale ehitati, oli niisugustel köögiga rehielamutel kaks korstnat (Tihase 1974: 144). 8 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID XVIII sajandi ja veelgi vanemate Eesti taluehitiste ja nende konstruktsioonide kohta on andmeid kaunis vähe. Mõningad tolleaegsed autorid kirjeldavad küll talupoja elu-olu, kuid ehitisi ja ehitustehnikat puudutavad nad üsna pealiskaudselt ning üldsõnaliselt
tellisepind korralikult veega niisutada, et pealekantaval krohvikihil tekiks aluspinnaga 10 hea nakkumine. Krohvisegu kulub poolteist kilo ruutmeetri kohta ning kuivamiseks tuleb arvestada vähemalt paar päeva. Töö tegemise ajal peab temperatuur ruumis olema vähemalt 10 kraadi, ideaalis 1020 kraadi. Selline pinnauuendus sobib Eestis eriti 197080. aastatel populaarsetele tellistest või glasuurimata pottidest tulekolletele. Krohvida ei sobi selliseid ahjusid, kus ahju pinnatemperatuur läheb kütmisel väga tuliseks. 11 Contents 1 [H1] SISSEJUHATUSEKS.................................................... 1 1.1 [H2] Milline tee valida?....................................................................1 1.2 [H2] Millest alustada?...................................................................... 1 2 [H1] KÜTTEKOLLETE KORRASTAMINE.......................2
annaabi.ee 
