Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust. Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud. Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu). NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla.
Eseme valmistamiseks 22 valitud tulekivikamakalt ehk nukleuselt löödi kõigepealt ühest otsast kild ära, nii et sinna kujunes tasane nn löögipind. Luuteravikuga selle pinna äärele surumisel eraldusid nukleuse külgedelt õhukesed lamedad sileda pinnaga killud ehk laastud. Moustier kultuurile iseloomulikuna olid need killud kolmnurkse kujuga, lühikesed ja laiad. Neil kildudel oli tulekivile omane terav serv, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Töötamisel see serv läks nüriks ja seetõttu seda teritati uuesti. Teritamiseks eraldati lõikeservast väikesed killukesed (retusiti). Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista. Neist esimeseks oli teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning
annaabi.ee 
