3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli
Michelsbergi kultuur (4400 eKr3600/3500 eKr) sai alguse Saksamaal. Nimimuistis avastati 1884. a. Baden-Württembergis. Michelsbergi kultuuri muistised levisid peamiselt piki Reini, muistiseid ka Belgias, Pariisi ümbruses, Bohemias ja Kesk-Saksamaal. Michelsbergi kultuur sai alguse Rösseni kultuuri hilisest järgust. Hooned nelinurksed, nii maasse süvendatud kui maapealsed. Asulad vahel ümbritsetud kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja. Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe
annaabi.ee 
