ka Egiptuse suurriikide valitsejaid. 2. Keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Mesoliitikus 9000-5000 ekr kunda kultuur asula järgi Lammasmäe. Materjalid, töötlemise oskused: kasutati tulekivi, sarve, luud, puitu, nahka, kvartsi. Servade töötlemine tulekiviga servade lõhestamise teel. Kalastusvahendid luust ja sarvest. Tegevusalad : kalastamine, jaht (põdrad, koprad), korilus. Eluviis, elukoht: elati siseveekogude kallastel, elati mõnede peredega koos, rändav eluviis, püstkojalaadne kodaelamu. PILET 8 1.Iisrael Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses, Taavet, Saalomon, Babüloni vangipõlv. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ja kõrbe aladel. Rändkarjakasvatajad.
Kultuur levis üle Soome, tihedaim asustus rannikul. Oluline jaht põtradele ja kobrastele. Seotud Kunda kultuuriga. Karjalas nn kvartsikultuuri asulakohad (u 107 at eKr). Asulad Valge mere ja Äänisjärve kõrgetel terrassidel. Väikesed rändlevad inimesterühmad. 7.4. at eKr kvartsikultuuri hiline periood. Asulad suuremad, eluviis paiksem. Esemed analoogsed Soomega, kuuluvad Suomusjärvi kultuuri. Hilismesoliitikumis suurenes kiltkivi osatähtsus. Ka tulekiviga asulad. Neid on aga vähem kui kvartsi- ja kiltkiviasulaid. Mesoliitilised asulakohad Põhiliselt avaasulad. Valdavalt sesoonsed, asusid heades püügipaikades, mitmekülgsete loodusressurssidega piirkondades. Tekkisid rannikuasulad (Portugal, Põhja-Hispaania, Prantsusmaa, Taani), püüti kala, korjati karpe. Suhteliselt palju elamujäänuseid: nii maasse süvendatud kui maapealsed hooned. Hooned ovaalsed, ümmargused, nelinurksed. Sees tulease. Suurus väga erinev.
annaabi.ee 
