struktuuriga materjalidel. Soojusisolatsiooni materjalid ja tooted on klassifitseeritud järgmiste omaduste järgi: struktuur, kuju, peamise tooraine liigi, tiheduse, jäikuse, soojusjuhtivuse ja süttivuse. Soojustusmaterjalidel on erinev struktuur, näiteks kiud, teraline, pooriline. 3. Tooted keraamilise kiu alusel Keraamilise kiu kasutamine kasvab iga päev ja toodete valik nendest suureneb. Kiudusid kasutatakse tulekindlatel voodritel, seina paisumisvuugi ja ahju võlvi täitmisele, ahju vankrites, kujuliste pihustide tihendamisele, kontroll-luukidele, rullidele, kuumade gaaside filtreerimisele, akustiliste ja elektriliste kohtade isolatsiooniks. Kiude kasutatakse laialdaselt ka muudeks keraamilise kiu tootede valmistamiseks nagu plaadid, lindid, mattid, papid, paberid, nöörid, köied, niidid, kangad, vaakum-vormistatud tooted, liimid, tsemendid. 3.1 Keraamilise kiu mattid
(savimineraalid, päevakivid, jt. lisandid), osakeste dispersusse astmest, keemilistest lisanditest ning erinevate komponentide omavahelistest suhetest. Tehnoloogiliselt on tähtis seos paakumistemperatuuri intervalli laiuse ja savide tulekindluse vahel. Mida kergsulavamad (sulamistemperatuuriga <1350ºC) on savid, seda väiksem on ka paakumisintervall: tavaliselt 100-150ºC kergsulavatel savidel, 350-400ºC ja rohkem rasksulavatel (1350-1580ºC) ning tulekindlatel (>1580ºC) savidel. Kõige suurem nn. tulekindlus on savidel, mis sisaldavad kaoliniit või halluasiit-kaoliniiti ja kaoliniit-iliiti. Kaoliniidi sisalduse kahanedes savide tulekindlus väheneb. Selgub, et savi kasutus oleneb tema koostisest, millest tulenevad tema omadused. Koostis aga sõltub savilasundi tekke- ja lasumistingimustest. Järelikult, leidub Eestis mitmesuguste omadustega savi, sest meie geoloogiline ehitus on küllaltki mitmekesine. SAVI KUI EHITUSMATERJAL
Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema materjali kasutusiga ületatud või ületamas ning see kajastub nii vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937, art. 386. Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral) või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral). 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked.
annaabi.ee 
