Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu. Kuna ka peategelasel olid kõik ta elus toimunud muutused tingitud välisest muutumisest, siis elust võetuna tõmbasin paralleele liklusõnnetusse, tulekahjusse jms sattumisega. Sellise kogemuse läbielamisel võib välimus muutuda just inetuma suunas. Sisemine loomus saab aga peale sellist transformatsiooni arendeda vaid paremuse suunas, mida ei pruugi märgata inimesed ta ümber. Kuigi autor on lähenenud teoses juhtuvale kui paratamatusele, siis minu arvates jääb see kogu lugu kõlama kurbusenoodi varjundil. Üks kurb koht oli minu meelest kui isa oma poja vastu pöördus ning andestamatu vea tegi, visates Gregorit õunaga
sammast, seal lähedal süüdatakse olümpiatuli. Zeusi tempel Olümpias on dooria stiilis ning ehitatud tuffist (vulkaaniline kivim). Templi ehitamisega tehti algust 515 eKr. Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks