Kaitse- ja viivitusoperatsioone iseloomustab mitme lahingumeetodi samaaegne kasutamine. Ründeoperatsioonide puhul kasutatakse harva erinevaid lahinguliike. Jalaväepataljoni võimed, tugevused ja nõrkused. Jalaväepataljon on Jalaväebrigaadi (JvB) koosseisu kuuluv ja JvB koosseisus võitlev taktikaline üksus, mis vajadusel tegutseb iseseisvalt (varustatud toitlustuse ja täiendava tagalaüksusega) taktikalise grupina (tugevdatult). Omab TT-relvade võimekust, kaudtulerelvi ja orgaanilist tulejuhtimist ja tagalasüsteemi, mis viidud kompanii tasandini. Tegevust piiravad madal mobiilsus ja veetakistuste ületamise võime, killukaitse 1 puudumine, öövaatlusseadmete vähesus ning puudulik õhutõrje (ainult passiivne). Kavandatud võitluseks kinnisel või poolkinnisel maastikul. EKJ Jalaväepataljon (JvP) on kergejalaväe üksus, mis liigub ratasveokitel (5- ja 10-
Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt. NATO kasutab idapikkuse ja põhjalaiuse edastamiseks tuhandike ja kilomeetervõrgustiku baasil. Miks kilomeetersüsteemis? See vähendab tunduvalt eksimust andmete edastamisel ja nende vastuvõtmisel. 64000 süsteem on kasutusel NATO-s, lubatud eksimus on alla 10 meetri kui kasutatakse tulejuhtimist, tavatingimustel 100 meetri täpsusega. Soomes relvajõududes on kasutusel 60000 süsteem, mise iseenesest on lihtsam kui 64000 süsteem, kuna põhineb tavalisel kellal, ehk 60 sekundil. Sama süsteem on kasutusel ka Vene 11 Föderatsiooni ja SRÜ relvajõududes. Taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududes võeti kasutusele 64000 süsteem, kuigi me ei olnud veel tollal NATO liige. Seda seetõttu, et esimesed kaitseväele
annaabi.ee 
