suutnud keskkonnaga kohaneda surid välja). 5. Atomistika (aatomiõpetus) Demokritos tahtis panna piiri algaine jagatavusele ja tegi geniaalse oletuse, et algosakeseks on aatom (tõlkes: jagamatus). Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained. Ühinemine toimub konksude abil. Ka inimese hing on kerakujuline tuleaatomite ahel. Kera oli ideaalkujund. Tuleaatomid seepärast, et kui hing on olemas, siis on keha soe. Surma pole vaja karta, sest surm ei ole midagi muud kui hingeahela lagunemine, mis toimub märkamatult. 6. Sofistid V saj. e.Kr. 4 V saj. Oli Ateenas demokraatia õitseaeg, iga kodanik, kes tahtis poliitikas osaleda pidi valdama retoorikat e. kõnekunsti ja dialektikat ehk võitluskunsti. Tekkis vajadus vastavate õpetajate järele ja
ehk vaakum. See ruum on liikumiseks ja kombineerumiseks vajalik. Aatomite ja nende poolt moodustatud maailmade arv on lõputu.Aatomitel on primaarsed omadused: raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused pole aatomitele omased, need on loodud inimmeelte poolt: värvus, lõhn, maitse. Seega tõde tuleb selgitada mõistuse abil. Maailma tunnetamine on seotud eidolatega - asjade pinnal asuvate kergesti lenduvate aatomitega. Ka hing koosneb aatomitest, selle moodustavad imekerged tuleaatomid. Inimesel on ainus elu. Surm saabub, kui hing laguneb peale suu kaudu kehast lahkumist. Demokritose eetikaõpetuses on oluliseks mõisteks õnn - eudaimonia. Elu eesmärk - saada õnnelikuks. Suurim õnn on olla vaba soovidest ja kirgedest. 43. Sofistika Sofist tähendas VI saj. e. Kr. teadlast, filosoofi. V.saj.e. Kr. muutus sofist kõnekunsti õpetaja nimetuseks. Vanemad sofistid V.saj. e. Kr. Nooremad sofistid IV saj. e. Kr. Vanematest