Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad. Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub. Mõni jäneseliik on tähtis karusnaha poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada inimeselegiohtlikke haigusi, näiteks tulareemiat, samuti kanda puuke, kellelt omakorda haigusi saada võib. Jänes
tsütomegaloviirusele. Kuna aga sageli jääb ajupõletikku põhjustav viirus leidmata (või leitakse liiga hilja, kuna analüüs võtab aega), on ravi tavaliselt sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireiim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jm. Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Eestis on sagedased kaks puugiliiki: võsapuuk ja laanepuuk kes levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad- suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt. EESTI TULEMUSTE VÕRDLUS TEISTE RISKIKOORMUSE UURINGUTEGA Kõige ulatuslikum riskikoormuse hindamine viidi läbi jätkuna Global Burden of Disease (GBD) uuringule (Murray 1996). GBD-uuringu tulemusena hinnati maailma suurimaks riskifaktoriks alatoitlus, mis põhjustab 16% surmade ja haiguste tõttu kaotatud eluaastatest,
annaabi.ee 
