aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid Tulel oli kaitsev ülesanne Jõululõkke tuhka ja tukke kasutati maagilisteks toiminguteks Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk
Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja. Seetõttu on mõnigi toonekurepesa lõhutud ja tehispesa jäänud ülespanemata. · Lõuna- Eestis tähendas toonekure ilmumine elamute lähedusse või lend üle maja inimese peatset surma, laskumine karjamaale või lend üle karja aga kariloomade surma. · Sellele linnule ei tohi kurja teha, tal on inimese mõistus ja linnu nägu. (Rõuge) · Toonekurg seisab ülemise ilmaga ühenduses. (Helme)
mõlemast otsast eraldatud kraaviga. Peedu Kerikmägi on Eestis üks väiksemaid linnuseid, õuepindala on vaid 650 ruutmeetrit, õuepinna pikkus on 48 meetrit, suurim laius 17 meetrit, loodenõlva kõrgus on 11-12 meetrit, kagunõlva kõrgus 15-16 meetrit. Nõlvade kaldenurk on üsna suur, kõigub 25 kraadi ümber. Linnuse ajaloos võib eraldada kahte ehitusjärku. Varasematest mahapõlemistest järelejäänud tukke katab liivakiht seetõttu on nad päris hästi säilinud. Arvatavasti on õue pinda liivaga tõstetud ja laiendatud. Teise, hilisema ehitusjärgu puukindlustest ei ole midagi säilinud. Varasem linnuse õu oli otstest ja mäe madalama külje poolt kaitstud äärtpidi kulgevate nelinurksete palkehituste, nn. tarandite reaga. Tõenäoliselt oli neil lame, kasetohu ja mätastega kaitstud katus, seda tõendavad palkide juurest leitud poolpõlenud kasetohu tükid, mis
annaabi.ee 
