Juuksed olid natukene pikemad kui poisipea ja plaatinablondid. Meikimine oli peaegu juba kohustuslik, kusjuures kasutati sageli pööraseid värvitoone (mustad küüned jne). Figuur polnud enam nii sirge ja lame nagu 1920.-ndatel, vaid muutus ümaramaks ja ühtlasemaks. Moeiidolid: Greta Garbo, Vivien Leigh. Soengumood: 30-ndad tegid lõpu poisipea türannilale. Rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont ja juuksed läksid mitte ainult pisut pikemaks vaid ka kergelt lokki. Kümme aastat tukkade, kübara ja turbani all peidus olnud laup ilmus taas nähtavala ning juukseed modelleeriti skulptuurseteks, lainete ja vagudega soenguteks. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond see oli efektne ja särav ning täiendas suurepäraselt õhtutualettide moodsaid pärlmuttertoone. Sammuti avardusid alternatiivid püsilokkidele tänu erinevatele meetoditele: elektrile, aurule, kuumsdele lokkirullidele.
laulaksite seda kõrvuliigutavale publikule mõnuga ja kunas hakkab see teid endid tüütama?! Mina eriti kaua ei suudaks ja sellepärast imetlen hotelli-poiste vastupidavust. Ja kuigi ma tean, et see on nende leib, ometi küsin ma - MIKS nad edasi mängivad? Aga vist ei sõltu see enam neist - viiest mitte enam väga noorest mehest. Meelelahutusmasin on käima lükatud ning niikaua, kui tal veel veidikenegi hoogu jätkub, teda pidama ei saa... "Rock-Hoteli" põlvkond ei unusta teda. Barettide, tukkade ja masendavalt sarnaselt make upitud teismeliste põlvkond. Ühel ilusal päeval ta lihtsalt kaob. Aga ta on olnud, on jätnud jälje kellegi noorusesse, mälestustesse, maailmatajumisse. Ivo Linna - ka kümne aasta pärast vaatavad noored emad talle vargsi tänaval järele ning naeratavad nukralt omaette:" Mu jumal, kuidas ma olin küll temasse armunud..." "Rock-Hotel" on olnud sõbraks. Ta on aidanud sul mõista armastust, on sind
annaabi.ee 
