suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4. Hingamiselundkonna auskultatsiooni metoodika ja hindamine Kopsude auskultatsioon kuulub arsti kompetentsi. Õe kompetentsi kuulub hingamissageduse lugemine kopsude auskulteerimisel, vt alaptk 5.2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul
jämeneb (trummipulksõrmed). Põhjuseks arteriaalse vere krooniline hapnikusisalduse vähenemine, mis kaasneb nt kaasasündinud südamerikete, südamepuudulikkuse või krooniliste kopsuhaiguste korral. Joonis 1. Kellaklaasküüned. A – normaalne, küüne ja küünevalli vahel nürinurk. B – haiguse algstaadiumis kellaklaasinurk taandunud. C – kaugelearenenud kellaklaasiküüned ja truppipulksõrmed (Tukiainen 2005). 7 • Mikroanomaaliate esinemine põhjustatud kromossoomihaigusest. Kromosoomide uurimise näidustuseks on vähemalt kolme mikroanomaalia esinemine. Lisaks kasvu- ja/või arenguhäire. Kaasasündinud südamerike kaasneb teiste arenguanomaaliatega või kromosoomihaigustega. Näiteks Downi või Turneri sündroomiga.
annaabi.ee 
