avaldub igas inimeses erinevalt. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. Pole olemas ühtset depressiooni tekkepõhjust. See tekib elus toimunud sündmuste, geneetika, perekonna ja keskkonna ning tervisliku seisundi koosmõjul. Artiklis tuuakse välja tõsiasi, et tihtipeale võib depressioon jääda märkamatuks ning tunduda tavalise paha tujuna. Kui aga halb tuju kestab kauem kui kaks nädalat võib kahtlustada depressiooni. Artikli autor soovitab depressioonis inimesega käituda lahkelt, teda kuulata, võimalusel lohutada ning pakkuda oma tuge. Vahel ei suhtu inimesed oma olukorda piisava tõsisusega ning arvavad, et nukrustunne on kiiresti mööduv, see on aga vale suhtumine eelkõige juhul kui selle tagajärjel ei tunnistata probleemi olemasolu ja keeldutakse abi otsimast.
et inimesed ei usu enam kõigeväelist jumalat ja muutuvad uuesti paganaiks, samal ajal, kui mõistuse saavutuste alused on kõigutatud, kui inimesed muutuvad kõlbeliste piiride vastu ükskõikseiks ja kui kunst ja kirjandus kaotavad oma tõsise olemasolemise mõtte, samal ajal püütakse luua uut absoluutselt kindlat ja vääramatut elumõtte alust ühe või teise üksiku isiku kõigeväelise tujuna, tahtmisena. Et see püüe maa maalt ikka enam teostust leiab, see ei tõenda midagi muud, kui et inimene kariloomana ihkab nii paratamatult mingit hingelist ja vaimset tuge, kindlat alust, kuhu võiks ometi jälle kord kinnitada oma lohiseva ankru. Ta on kõigutatud oma usus jumalasse, iseenda mõistusse, tundmusse, tahtmisse, aga teise inimese mõistust ja tahtmist suudab ta alles uskuda, nagu oleks see vägevam ja kindlam kui kõik muud hinge ja vaimu kindlused kokku.
annaabi.ee 
