(Cotterell 2001:102) Tir Nan Og’i ja, eesti pärimusele sarnaselt, peitumist küngastesse ning maa alla. Sinna on nad rajanud uhkeid losse (Levy 2001:160) ning usutakse, et nende hala kuulutab inimeste surma (Cotterell 2001:170). 28 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 6. INIMESTE SUHTED HALDJATEGA Haldjaid, nagu kõiki loodusvaime, peeti iseloomult tujukateks ning neile üritati igati meelejärgi olla. Heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla jne, aga nagu korralikule inimolendile kombeks, püüti kergemalt pääseda ja haldjaid üle kavaldada. Leiutati viise nende nägemiseks, nendelt nõu küsimiseks ja isegi nende püüdmiseks. Ka küsimustikule vastanud arvasid, et haldjatele toodi/tuuakse ohvriande (52%). Enamjaolt
kummalistest stseenidest. Maalil v�ib n�ha noort meest ja last laudauksel; nad vaatavad, kuidas ahv juhatab kasside koori, mida ��kull ja harakas tooli pealt ergutavad. K�ik kassid kannavad kaelas peeneid paelu ja kraesid ning �hel neist on isegi peakaunistus. Lauda p�rand on kaetud m�ngukaartide, t�ringute ja alkoholipudelitega, mis viitavad patusele j�udeelule. 17. sajandil peeti kasse, ahve ja harakaid tujukateks ja ebausaldusv��rseteks loomadeks ning ��kulli, kes t�nap�eval on tarkuse v�rdkuju, asjatundmatuse ja m��dutundetuse s�mboliks. T�tt- �elda oli �zoo zot als een uyl� (�t�is nagu ��kull�) populaarne hollandi k�nek��nd, mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel,
annaabi.ee 
