erinevates maakera paikades ning ka murenemise erinevates staadiumides on ülekaalus kord üks kord teine.Porsumise käibus muutub kivimite mineraalne koostis ja esmaste mineraalide asemele tekivad teised mineraalid,nt savimineraalid,mis etendavad väga tähtsat osa taimekasvus ning mullatekkes.Keemiline murenemine on ülekaalus sooja ja niiske kliimaga aladel ning murenemisprotsessi viimastes staadiumides.Esineb Kagu,Aasias(Hiina) ning Kariibimere saartel (Jamaika,Kuuba) Luited - tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Rannik - territoorium, mis paistab vee ja maismaa piiril seisvale vaatajale. Rand - aeg-ajalt ulatuvad välja tormi - või tõusulained. Rannajoon - tähistab keskmise veetaseme korral enam-vähem püsivat maismaa ja vee piiri. Skäärrannik - kristalsete kivimiteavamusalal kerkivad rannikud, kus arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Pankrannik - kujuneb rahuliku lasumusega settekivimite paljundumise korral.
Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa). Moreentasandik- mandrijää kuhjeline pinnavorm, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasandik. Luide- tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
Liustik e jääliustik - tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke. Looded e tõusja mõõn - maailmamere veetaseme perioodiline tõusja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul. Loodusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend Maal ja seda iseloomustavad tingimused (geograafilised, looduslikud, klimaatilised jm). Luide - tuiskliivaalal tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Läänetuuled - 60. laiuskraadidel põhja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad püsivad tuuled. M Maasäär - peamiselt liivast ja kruusast koosnev valli- või seljakujuline pinnavorm, mis on ühe otsaga kinnitunud maismaa külge ja mille teine ots ulatub avavee-kogusse (merre). Maavarad - maapõues esinevad ained, mida inimesel on võimalik majanduslikult kasutada. Madalik - tasandik, mille üldkõrgus on kuni 200 m.
annaabi.ee 
