haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed (kelle hulka ideeliselt kuuluvad tegelikult ka rüütlid jms). 1) Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad, on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Miks? Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi (sest ussisõnad kui sellised toimivad kogu teose vältel lingua francana loomariigis), kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega (nt täid). Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Ussidega leppides püüavad nad siiski ajada mingit ,,oma asja". 2) Evolutsiooniliselt (või kuidagi, ilmselt) on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, ehk need, kellel on maohambad - esindajaks on nt Leemeti vanaisa. Kuna inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on selle põlvkonna puhul tegemist
Aga mille igand ja mille viimane Leemet on? Loos joonistuvad välja vähemalt neli erinevat traditsiooni. Esiteks inimahvid, teisteks ussisõnadega rääkijad, kolmandaks haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi, kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega nagu näiteks täid. Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Evolutsiooniliselt on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on maohambad - esindajaks on näiteks Leemeti vanaisa. Kuna inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on tegemist madudega läbikäimise tagajärjel saadud omadustega. See põlvkond on ka Põhja Konna käsutajad ja
annaabi.ee 
